Euroopa Kärdlas
2.kuni 7.maini toimus Hiiumaal Kärdla Ühisgümnaasiumis Comeniuse projekti www.globalsolutions.eu osaliste kohtumine. Külla tulid kaasalööjad Hispaaniast, Itaaliast, Bulgaariast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Poolast, Belgiast ja Inglismaalt.
Kreekast ja Küproselt olid kohal kahjuks ainult õpetajad, teiste osalejamaade õpetajatel olid kaasas ka õpilased. Toimunud kohtumine oli järjekorras kuues ja viimane, varasemad on aset leidnud Kreekas, Belgias, Hispaanias, Poolas ja Itaalias. Projekti rahastajaks on Sihtasutus Archimedes.
Seekordse projektikohtumise teemaks oli toitumine. Ettekannetes käsitleti tervisliku toitumise, kooli-, rämpssöögi ning ka erinevate maade rahvusroogade teemasid. Näiteks bulgaarlaste esitlusest tui välja fakt, et väidetavalt 68% riigi elanikest ei suuda elada rämpstoiduta ja sellega võitlemiseks on valitsus teinud otsuseid, mis toetavad tervislikku toitumist. Paljude riikide esitlustes kõlasid teada-tuntud toitumise põhitõed, mida ikka kiputakse unustama, näiteks soovitus juua piisavalt vett ning tarbida puu- ja köögivilju. Tihti on ju ahvatlev minna lihtsama vastupanu teed ja osta midagi kiirelt valmivat, kuid sellised toiduained ei sisalda tavaliselt piisavalt vajalikke toitained. Küll aga on palju vitamiine ja kasulikke aineid oliiviõlis, millest rääkis oma esitluses Kreeka. Kreeka on ainus riik, kus oliive korjatakse tänapäevalgi ainult käsitsi ja nende jaoks on oliiviõlil lausa religioosne tähendus, ka kasutatakse seda pea kõigis kreeka toitudes. On huvitav teada, et oliiviõlist saadud energia põleb kiiremini kui muust rasvast saadav energia ning on kasulik südametööle. Oma maa toitudest rääkis ka Küpros ning peab tunnistama, et nende tutvustus oli väga huvitekitav. Peale selle, et Küprose toidud näevad välja isuäratavad ja kindlasti maitsevad hästi, on nad osa tüüpilisest Vahemere toiduvalikust, mida eksperdid peavad üheks maailma tervislikumaks. Loomulikult osales esitlustel ka Kärdla Ühisgümnaasium. 10. klassi tüdrukud Kaisa Roots ja Tiiu Üksik rääkisid toitumisest meie koolis ning tutvustasid kama ja musta leiba. Eesti esitluses puudutati ka üht järjest teravamat terviseprobleemi – toitumishäireid. Anoreksia ja buliimia ei ole enam ammu ainult modellide ja näitlejate haigused, neid esineb praeguseks pea igas koolis.
Esitlused hõivasid aga ainult väikese osa projektikohtumise ajast. Õpetajatel olid pikad koosolekud ja arutelud ning õpilastel kunsti- ja käsitööteemalised ettevõtmised. Ühel päeval sõitsid õpilased ja õpetajad koos Hiiumaad avastama, külastati Kõpu ja Tahkuna tuletorne ning militaarmuuseumi, mis külalistele väga huvi pakkus. Õpilastele oli veel organiseeritud suveniiride meisterdamine, tantsu ja laulu õppimine, ning üheks nädala tipphetkeks oli kahtlemata moeshow, kus iga riik tutvustas enda loodud rõivakollektsiooni. Ürituse tegi eriliseks see, et kõik rõivad ja aksessuaarid olid valmistatud jäätmetest: kommikottidest, pudelitest, CD-plaadidest jne. Õpilased olid lasknud oma fantaasial lennata ning tulemus oli huvitav ja nauditav. Kuna kõik külla sõitnud õpilased majutati Kärdla Ühisgümnaasiumi õpilaste kodudesse, olid vabad õhtud sisustatud veidi erinevalt, kuid enamasti korraldati ühiseid grillimisi ning uuriti üksteiselt erinevate maade koolide ja elu kohta. Kindlasti said kõik projektis osalenud majutajad ühe kultuurielamuse võrra rikkamaks. Proovile pandi ka inglise ja kehakeele oskus, sest mitte kõikide Euroopa riikide noored ei oska inglise keelt suurepäraselt.
Kokkuvõttes oli see nädal Kärdla Ühisgümnaasiumis täis tegevust ning terve kool kihas erinevatest keeltest ja kultuuridest. Kahtlemata on sellised ettevõtmised õpilaste silmaringi laiendamise vaatepunktist väga olulised, tänapäeva avatud maailmas on tähtis teada, mis toimub meie ümber ja kuidas elavad noored teistes Euroopa riikides.
Enne kodumaale naasmist veetsid külalised päeva Tallinnas ja tutvusid pealinnaga.
Neile näidati vanalinna ja aega jäi ka poodide külastamiseks. Eks ole seegi üks tähtis reisi osa – ootavad ju sõbrad-sugulased kodus suveniire ning endalegi tahetakse suveniire. Kahjuks oli aga Eestis sel päeval lausa kohutav ilm ja vihma kallas. Loodetavasti ei jäänud siiski midagi olulist nägemata. Hilisema tagasiside kohaselt olid õpilased küll Tallinnaga rahul ning sellest jäi neile positiivne mälestus.
Vaatamata vulkaanituhale, mis ikka veel aeg-ajalt lennuliiklust segab, sai kogu projektirahvas Tallinnast ilusasti koju ning praeguseks on nad kõik jälle oma õppimise-õpetamise juurde tagasi pöördunud.
Projekt www.globalsolutions.eu sai küll läbi, kuid loodame, et peagi on oodata uut Comeniuse projekti, mis annab õpilastele taas võimaluse maailma rohkem tundma õppida.
Erilised tänud Sulev Loopalu, Lili Käär, Ruth Alas, Tõnu Soop, Heli Tomson, Ain Jepišov, Timo Lige.
Täname kõiki sponsoreid, asutusi ja häid inimesi, kes meid igati aitasid.
Üritust kajastas TV3 ( http://www.tv3.ee/online valik ”TV3 UUDISED”-> ”2010”-> ”07/05/10 TV3 Uudised” umbes 32.minut) ja jooksvalt internetiblogi http://comeniusestonia.blogspot.com.
Jagame teiega veidi tagasisidet nii meie külalistelt kui ka neid võõrustanud peredelt.
Teresa Itaaliast kirjutas, et ta veetis ilusa nädala ja Eesti on vaiksem kui Itaalia ning see meeldib talle. Teresa loodab ka ühel päeval Hiiumaale tagasi tulla ning lubab Comeniuse nädalat alati meeles pidada.
Ka Greta Itaaliast tänab fantastilise nädala eest ning tahab tagasi tulla.
Sergio Hispaaniast ütleb, et Hiiumaa on ilus saar ja Kärdla meeldib talle väga.
Ühel Poola tüdrukul on samuti Hiiumaast kaunis mälestus ning talle meeldivad Hiiumaa sõbralikud inimesed. Nagu ka paljud teised projektipartnerid, mainis temagi eestlaste väga head inglise keele oskust. Veel meenutas ta maitsvat Eesti toitu.
Leedu õpetajad Regina, Siedri ja Vida andsid tagasisidet lausa ülivõrdes. Nad on vaimustuses saare loodusest, päikeseloojangutest ja majakatest. Eriti suured tänusõnad olid loomulikult öeldud Milvi Tikkale ja Diana Liivatile, kes kogu seda projekti vedasid. Leedu pedagoogide sõnul oli projektikohtumine väga edukas ja organiseerimine lausa perfektne.
Belgia õpetaja Frank Zavo on toonud välja Hiiumaa külastamise põhjused: inimeste külalislahkus, maitsev toit, rahu ja vaikus, seltskond, perfektne kool, tuletornid, kala, kaunis loodus, Diana ja Milvi ning eestlaste loovus.
Paulale Itaaliast jäid meelde eestlaste laul ja rahvatantsud, mida koos vaadati ja õpiti. Tuletornid oli samuti tema jaoks meeldejäävad ning erilised.
Teresa Itaaliast kirjutas, et ta veetis ilusa nädala ja Eesti on vaiksem kui Itaalia ning see meeldib talle. Teresa loodab ka ühel päeval Hiiumaale tagasi tulla ning lubab Comeniuse nädalat alati meeles pidada.
Ka Greta Itaaliast tänab fantastilise nädala eest ning tahab tagasi tulla.
Sergio Hispaaniast ütleb, et Hiiumaa on ilus saar ja Kärdla meeldib talle väga.
Üks külalisõpilastest kirjutas, et ta tahaks ka oma kooli sellist segakoori, nagu meil Kärdlas on ning loodab, et hoiab kontakti inimestega, kellega siin tuttavaks sai.
Becky (Inglismaalt) jaoks oli reis Eestisse parim, kus ta siiani käinud on. Beckyle meeldis väga ka militaarmuuseum ja eriti see, et seal võis kõikide asjade otsa ronida ning end vabalt tunda.
Ühe õpilase arvates oli alguses veidi hirmutav kõigi võõraste inimestega rääkida, kuid Hiiumaa meeldis talle väga.
Kui kõigi külaliste tagaside läbi lugesin, oli selgelt näha, et oldi vägagi positiivselt meelestatud ja reisiga rahul. Õpilased said peredega hästi läbi ning neil oli tore ja ka võõrustajapered arvasid nii. Lapsevanemad jäid nädalaga rahule ja kahe suure pere emad ei pannud tähelegi, et peres oleks keegi juures olnud, õhkkond oli ikka kodune ja elati igapäevaelu. Loomulikult oli tegemisi tihedamalt ja väsimust lõpuks rohkem, kuid tagasi vaadates meenus neil rohkem positiivset. Lastevanematel oli küll tegemist külaliste vabade õhtute sisustamisega, see oli asi, mis tekitas veidi segadust, kuid õnneks leidis seegi mure lahendused. Natuke keeruline oli võõrustajaperede sõnul söögi tegemine, sest ei tea ju, millise toiduga külaline harjunud või mida hoopiski ei söö. Tulid välja selged erinevused toitude vahel näiteks Eestis ja Lõuna-Euroopas. Samas aga kinnitasid kõik, et oli väga huvitav rääkida hoopis teisest keskkonnast tuleva lapsega ning leida sarnasusi perede vahel Eestis ja mujal Euroopas. Üks lapsevanem kinnitas, et tänu sellisele toredale kogemusele oleks ta kindlasti nõus veel kunagi vahetusõpilast võõrustama.
Natuke nalja sai ka siis, kui vahetusõpilasel inglise keel just kõige parem külg polnud. Sellisel puhul tuli kasutusele võtta kehakeel ja täiesti hätta lõpuks siiski ei jäädud, pigem oli olukord lõbu pakkuv.
Õpetajatelt nädala kohta tagasisidet küsides kerkisid esile järgmised märksõnad: kiire, tihe, väsitav, aga samas väga hea kogemus, toredad inimesed ja kasulik aeg. Projektiga seotud õpetajad tegid tööd juba ammu enne külaliste saabumist, see tagaski ürituse eduka kulgemise. Vaatamata uskumatult tihedale töönädalale jäid õpetajad siiski tehtud tööga rahule. Näiteks rääkis õpetaja Lili Käär, et õpilased olid väga innukad savist skulptuuride ja suveniiride valmistamisel ja neid oli hea õpetada.
Ka teiste riikide õpetajate seltskond oli meeldiv ning pedagoogidki veetsid koos aega ja tundsid rõõmu kogemuste vahetamisest.
Järgnevalt veel mõned mõtted selle kohta, mida sarnaste projektide kaudu õpilased tegelikult õpivad. Kõrvaltvaatajana ning ise asja sees olles ei saa alati kasutegurist arugi, kuid taolised projektid annavad ellu kaasa midagi enamat kui valemeid ja teoreeme. Õpilased õpivad paremini suhtlema võõrkeeles rääkivate inimestega, märkama võimalusi, mis on kasulikud nende era- ning ka tööelule, samuti suurenevad töövõimalused tänu projektides osalemisele. Kindlasti annab projektis kaasalöömine aimu nende korraldamisest ja ideede ellu viimisest. Kõige olulisemale kohale võiks asetada noorte võimaluse näha, et nende unistus reisimisest, maailma nägemisest ja suhtlemisest võib täituda, kui selle nimel tööd teha. Tänapäeva Euroopas on palju võimalusi igale noorele, need tuleb üles leida ja end pingutada.
Anete Vaks
